04.02.2000 Äripäevas ilmunud artikkel “Tööle tähtede või aura järgi“:
Üliõpilasena pakkus Tiina Salumäe end mõne aasta eest Tartus kuulutuse peale videolaenutusse koristajaks. Talle öeldi ära. Põhjus — Jäära tähemärgis sündimine annab alust oletada, et Salumäe ei sobi taoliseks tööks.
Salumäe pole ainus tööotsija, kelle sobivuse kaalukeeleks sai astroloogia.
Tuntud ajakirja naispeatoimetaja meenutab, kuidas ta kandideeris 90ndate algul Hansapanga telleri kohale. Meeldiva vestluse käigus põhjendas panga toonane personalijuht äraütlemist: «Teile finantsalad ei sobi, kuna olete Kaalude tähtkujust. Võib-olla leiaksite endale midagi loomingulisemat.»
Tallinna töövaidluskomisjoni juhataja Thea Rohtla kergitab neid näiteid kuuldes kulme. Tema praktikas pole ette tulnud, et töövaidluses oleks kunagi mainitud tähemärkide sobimatust.
Hansapanga personaliosakonna praeguse juhataja Agve Aasmaa kinnitusel pole horoskoobi järgimine Hansapanga ametlik poliitika siiski olnud ja tegu võis olla konkreetse töötaja maailmavaatega.
Lisaks vestlusele ja CV-le võivad pangad otsida aga lisainfot töötaja sobivuse kohta. Üks Inglise pank loobus alles 1995. aastal töölevõtmisel kandidaatide käekirjaanalüüsist, mida ajendas ühe pankuri erihuvi.
Ajakirjadele horoskoopide koostaja Marja-Leena Uluots kuulis isikuhoroskoopide põhjal ametisobivuse hindamisest astroloogia päeval. «Seal rääkis oma kogemusest astroloog, kes nõustas ühes firmas lepingu alusel personaliosakonda,» meenutab Uluots.
Tema arvates pole isikuhoroskoop tööletahtjale äraütlemiseks piisav põhjus, küll aga annab ainet analüüsimaks tööotsija nõrku ja tugevaid külgi. Uluotsa sõnul tuleb ametisobivuse hindamiseks inimeselt sünnikaardi vaatamiseks luba küsida, sest see sisaldab intiimseid andmeid. Sünnikaardi analüüs kestab 2–4 tundi ja maksab ca 200 kr.
«Astroloogilises sünnikaardis peituvaid võimalusi — olgu siis õnne või ebaedu toovaid — võib kasutada ja ka kasutamata jätta,» märgib Uluots. «Astroloogia ei ennusta, vaid analüüsib, näitab võimalusi ja kus neid kõige paremini kasutada saab.»
Personaliotsingufirma Ariko Reserv konsultant Reet Kaarelson möönab, et firmajuhtidega peetud vestlustes on tähemärkide omavahelisest sobivusest juttu olnud, kuid pole ette tulnud, et tööle otsitakse kindla tähemärgi esindajat. «Aeg-ajalt on kliendid maininud, et mõne tähemärgiga koostöö sujub ja mõnega mitte. Kuid professionaalse otsingufirmana ei too me tähtkujusid välja ega lisa isikuhoroskoope iseloomustusele,» märgib ta.
CVde andmeid umbusaldavad tööandjad pöörduvad valiku tegemiseks ka ekstrasensi poole.
Ekstrasensitiiv-ravitseja Tiit Vasmann nõustab firmasid töölesoovijate aurasid vaadeldes.
Vasmanni sõnul tellitakse temalt kandidaatide analüüsi 4–5 korda kuus. «Tavaliselt otsitakse juhti, aga ka mustatöölist, kes «ikka tööd ka teeb»», märgib ta. «Võrdlemiseks esitatakse terve töösoovijate nimekiri. Sünniandmed on nagu e-postiaadress, mille järgi moodustub inimese fantoomkuju,» selgitab Vasmann. Töölesoovija ei tea ega taju aura vaatamisest midagi.«See on spioonitöö,» naerab ta.
«Tavaliselt ma üle nelja minuti ei otsi. Kui selle aja jooksul kujutist ei teki, teatan firmale, et seda inimest ei ole ja lasen uued andmed esitada,» selgitab Vasmann. «Tavaliselt valetavad inimesed vanust vähemaks. Kord lasin ühelt naiselt õige sünniaja küsida. Selle põhjal selgus, et ta on töökohale kõige sobivam kandidaat ja ta saigi selle töö.»
Tähemärgi või aura järgi töötaja valimisest pole ASi Info-Auto peadirektor Vello Tamm nagu teisedki küsitletud firmajuhid kuulnudki, kuid ta ei laida seda ideed maha, sest ka Ameerika presidendil on ihuastroloog. «Rumal on väita, et kui meie ei usu, siis pole olemas,» nendib ta siiski
12. aprill 2003 Õhtulehe artikkel:
«Energiavampiir suudab oma ohvri nii ära kurnata, et inimene kaotab jõu ja lõpuks sureb,» hoiatab ekstrasenss-ravitseja Tiit Vasmann, Eesti Tervishoiumuuseumi rahvaülikooli üks lektoritest. Paanikaks siiski põhjust pole? Maagi hinnangul on biovampiirluseks suuteline vaid üks inimene tuhandest.
Tiit Vasmann piidleb ravikabinetti sisenejaid altkulmu. Tugeva kehaehitusega mees, endine elektrik, teatab juba eemalt, et tema terekätt ei anna. «Mulle see ei meeldi,» ütleb ta.
Peagi selgub, et maag ei lepi meelsasti ka pildistamisega. «Teeme nii, et minu silmad pildile ei jää,» nõuab arvuti taha istuv Vasmann fotograafilt. Hiljem tunnistab mees, et talle ei meeldi isegi passipildi tegemine. «Inimest fotol on võimalik mõjutada, nähes tema silmi. Silm on inimese näos nõrk koht, mille kaudu võib teda oma mõju alla saada. Silmad on hinge peegel, kes oskab, see saab sealt plaksti läbi minna,» seletab Vasmann ja näitab kaunite silmadega daami pilti, keda ta diagnoosis just sel moel. Kumma silma kaudu saab inimese hinge pugeda, nõid ei avalikusta.
Vampiir võtab eluenergiat teistelt
«Biovampirism on tahtlik või tahtmatu tungimine teise inimese energiasüsteemi ja sealt energia võtmine,» defineerib Tiit Vasmann varguse põhiolemuse. Ohver tunneb end nõrgana, süda peksleb, jõud kaob, sageli vaevavad uneprobleemid. Biovampiiri ohvriks võib langeda kes iganes. Kuid energiavampiirlusega saavad maagi hinnangul hakkama vähesed, mõned teadlikult, teised tahtmatult.
«Kujutlege, et jäite raskelt haigeks, teil on vähkkasvaja. Teie energiasüsteem muutub järjest nõrgemaks, kuid teil on jõudu vaja. Nii läheb vaimkeha abi otsima. Leides inimese, kinnitute tema kõige nõrgema tšakra (energiakeerise) külge ja tõmbate sealt eluks vajalikku energiat. Kui haige seisund paraneb, siis tavaliselt ta ka loobub ohvriga suhtlemisest,» kirjeldab Vasmann üht biovampiirluse vormi. «Samas on inimesi, kes ei taha oma energia arvelt üldse elada. Nad klammerduvad teise inimese külge ja ei lähe enam ära.»
Tahtlikku biovampiiri on maagi hinnangul lihtne ära tunda. Esimesed sümptomid, peavalu, nõrkus, ilmnevad kohtumise järel esimese 5 minuti või esimese tunni jooksul. «Kohe on tunda, kui tegemist on tõelise vampiiriga. Vampiiril on tavaliselt ka raske pilk,» seletab Tiit Vasmann.
Lisaks füüsilistele tundmustele on reetlik ka vampiiri käitumine. «On kaks käitumismudelit,» seletab ekstrasenss. «Esimesel juhul tuleb ta juurde, on manguv. Hale kräunumine kostub kogu aeg, peaasi, et saaks teie lähedal olla. Ohver laseb ta ligi ja vampiir klammerdub. Teisel juhtumil püüab vampiir teid vihastada, ta võib põhjuseta teie näo täis sõimata. Vihaga tõmbub inimese energiaväli kokku, muutub nõrgemaks ning siis pääseb ta ligi.»
Ohvrit vabaks ei anna
Ohvri ja vampiiri vaheline side on piltlikult nagu elektripostide vahele tõmmatud traat. «Inimene peaks pöörduma minusuguse hullu juurde, kes näeb, kuidas teie manipura tšakrale (päikesepõimikule) on kinnitunud niidike, mis läheb kuskile kaugusse. Käega sellest läbi tõmmates on tunne nagu käsi läheks läbi voolava vee,» kirjeldab Vasmann. «Nöörist on ta hapram, sest käega saab selle puruks raiuda. Kuid pikkus on katastroofiline. Ühendus ei katke ka siis, kui sõidate teisele poole maakera.»
Ainsana saabki energiavargast vabastada sensitiiv, kes raiub ühenduse läbi. «Vampiir tajub sideme katkemist. Ta proovib kohe ohvriga uuesti kokku saada või helistab talle,» teab senstiiv, kes raiumisteene osutamise eest ei võta sentigi.
«Kõige parem on end hommikuti kaitse alla panna. Selleks moodustatakse enda ümber bioenergeetiline ring. Õpetan praktiliselt igale siinkäijale selle kaitse selgeks,» teatab Vasmann. Protseduuri järel ümbritseb inimest nähtamatu müür, millest läbi minekuks läheb isegi kogenud ravitsejal aega. «Olen ise inimestele kaitse õpetanud ja pärast ise hädas olnud,» naerab Vasmann.
Neil, kes vampiiri pelgavad, soovitab maag profülaktilise kaitsemüürina esmajärjekorras säilitada külma verd. «Enda ja vampiiri vahele võib moodustada veeseina, kas voolava vee, joa, kose või tavalise veekardina. Sama töö teeb kujuteldav peegel, mati poolega teie, peegeldava poolega vastase poole. See peegeldab ründaja tagasi,» seletab Vasmann ning pöördub ootamatult ? tõsi küll kerge muigega huultel ? teda pildistava fotograafi poole: «Ma viskan varsti millegagi!»
Ekstrasenss soovitab inimestel biovampiirluse teema juures säilitada kainet mõistust ja meeles pidada, et maailmas on säilinud ja eksisteerivad ka tavalised tunded. Näiteks, pole tema hinnangul põhjust karta perekonnasisest energiavampiirlust. Vasmanni hinnangul on selliseid juhtumeid haruharva, vaid ühes peres miljonist. Naljaga või tõsimeeli vaevajateks peetud ämmasid ei soovita Vasmann samuti energiavarguses kahtlustada. «Mina saan näiteks ämmast väga ruttu lahti – tal on ribikondid ja ta kardab hirmsasti kõdi,» naerab selgeltnägija.
Biovampiirlusest kuuleb täpsemalt 26. aprillil Eesti Tervishoiumuuseumi tervise rahvaülikoolis.
19. november 2003 Õhtulehe artikkel:
«Toimus täielik uputus, telefon oli punane ja päevas käis inimesi kolmekümne ringis,» kurdab tervendaja Tiit Vasmann. «Kõige hullemaks lähevad sel ajal biovampiirid ? nad ei saa siis enam nii palju energiat kui vaja,» ütleb sensitiiv Volli, «ka autojuhid keeravad napakaks.»
SL Õhtuleht uuris tervendajatelt, kuidas on magnettorm inimeste tervisele mõjunud ning milliste haigustega enim nende poole pöördutakse. Tervendajate kinnitusel on november olnud üks hullemaid kuid. Nii südame- ja vererõhuhaigetele kui ka biovampiiridele (inimesed, kes tõmbavad teistelt energiat ? toim).
Inimesed jäid haigeks
«Kõige hullem aeg algas 26. oktoobril, siis oli täielik hullumaja,» meenutab Tiit Vasmann. «Telefon oli punane, laadisin seda kaks korda ööpäevas. Ja kui ma siis üritasin inimestele seletada, et ärge minge välja, sain sõimata ? miks ma nende elu muuta tahan. Toas püsimine on sel ajal ikka julgem. Ja päikesepurske ajal ma tõesti ei soovitaks palju väljas käia, natuke peegeldavad katused seda paha ikka tagasi. Magnettorm pööras paljudel inimestel väga tugevalt asjad paigast ära, inimesed jäid haigeks. Need, kel on mingi häire ajuverevarustuses või südamehädad, neid on torm päris nutuselt haiglani viinud. Ma loodan, et uut magnettormi enam ei tule, ei jaksa enam kõiki soovijaid vastu võtta. See, mis toimus, oli ikka täielik uputus. Sel ajal töötasin umbes kaheksast hommikul õhtul kümne-üheteistkümneni välja, nii et ligi kolmkümmend inimest päevas.»
Biovampiiridel raske aeg
Ksenja ja Volli, selgeltnägija ja parapsühholoog Tallinnast Sõle tänavast kinnitavad: kui algavad magnettormipäevad, ummistub telefon abivajajate kõnedest. «Eriti just südame- ja vererõhuhaiged. Närvisüsteemihaigused.» Volli sõnul on kohe tänaval näha: magnettorm on käes. «Inimesed hakkavad autoga sõitma nagu napakad. Pidurdavad järsku, vahetavad valesti rida. Inimesed lähevad lihtsalt lolliks!»
Magnettormi ajal ei tohi tööga üle pingutada, seda tuleks teha poole vähem.
Kõige raskem on magnettormide ajal biovampiiridel, väidavad tervendajad. «Need, kelle närvisüsteem on kaputt ja kes peavad kogu aeg end teiste inimeste varal laadima. Nad on üleskrutitud, jõudu pole, käivad ringi nagu nõdrameelsed, käituvad ebaadekvaatselt,» kõneleb Volli. «Aga kahjuks on neid meie ümber terve kari. Nende läheduses tuleb käituda äärmiselt rahulikult, mitte alluda provokatsioonidele.»
Kuidas neid ära tunda? «Nad on sellised, kelle juures-olek muudab olemise raskeks ja uimaseks,» ütleb Volli.
Sellised inimesed Volli ja Ksenja juurde abi saama ei tule. «Nad lihtsalt ei julge tulla, kardavad, et võtame neilt selle kurja jõu ära.»
Detsembris läheb paremaks
Et magnettorm mõjub inimestele, kinnitab ka pendlimees ja ajakirjanduses nõidade välimäärajaga kuulsust kogunud Kalmar Kalam. «Väga tugevalt mõjutas inimeste alateadvuse varjatud pooli ja võimendas nende agressioonide ülestõusmist ning probleemide esilekerkimist. Sealt ka need appikarjed ja püüded otsida lahendusi,» räägib Kalam. «Nõrgematel tüüpidel jooksis lihtsalt juhe kokku. Kindlasti mõjutab inimesi sügis ja pime aeg. Aga november ongi selline raske kuu. See on nn. ärakukkumise aeg. Detsembris läheb paremaks, jõulude paiku tuleb taas üksildustunne. Ja kevad on samuti raske.»
«Tõepoolest, inimestega tegeldes oleme täheldanud, et eriti magnettormide eel ja järel olid terviseprobleemidega patsiendid halvemas seisus (väsinud, südameprobleemid jne.) kui muidu. Ilmnes ka üleüldist jõuetust,» sõnab Kaja Jakobson, kes hindab inimeste tervise seisu Kirliani piltide abil. Kirliani efekt on objekte ümbritseva välja nähtavaks tegemine aparatuuri abil. Tugeva elektrivälja mõjul saab nähtavaks teha objekte (ka inimest) ümbritsevat välja (aura). Iga inimese organ avaldab mõju aurale.
Alex Lepajõe käis tervisesaatele aurapilti tegemas
Paar nädalat tagasi käis Alex Lepajõe Kanal 2 tervisesaate tarvis aurapilti tegemas.
«Polnud mingi posimine. Ma ei ületähtsustaks seda ega ka alahindaks, tõde on kuskil keskel,» ütleb Lepajõe. Kokkuvõttes näitas pilt, et ta on terve inimene.
Lepajõe läks pilti tegema, sest teda lihtsalt kutsuti ja tegu oli tervisesaatega. Oleks olnud ennustamine, poleks ta läinud. «Need inimesed pole sensitiivid. Asi on üles ehitatud sõrmeotstele suunatud energialaengu vastuvõtlikkusele inimkeha poolt. On rohkem füüsika kui paranähtus. Põhineb teaduslikul lähenemisel,» räägib Lepajõe. Kogu protseduur oli iseenesest lihtne. «On aparaat, mis jagab impulsse. Pead sõrme panema õigele kohale ja aparaat näitab tervise seisundit, mis koht kehas on nõrk. Iga sõrm vastab mingisugusele piirkonnale inimkehas. Kõik on pildil näha,» selgitab Lepajõe. Aurapilt, mis Lepajõe käest tehti, näitas talle, et ta on terve inimene. «Osa asjadega olin nõus, osaga mitte,» ütleb Lepajõe. Näiteks näitas pilt, et silmadega on probleeme. «Tõsi, silmad on nõrgad,» märgib Lepajõe.
Krista Taim
Uus magnettorm tulemas
Oktoobri lõpus algas võimas magnettorm, mille põhjustas enam kui kümne miljardi tonni gaasi purskamine Päikeselt. Astronoomide hinnangul on tegemist võimsaima purskega pärast 1859. aastat. Teadlaste hinnangul võib magnettorm halvendada kroonilisi haigusi põdevate inimeste seisundit. Kuna sellest teatati varakult, said elektrienergeetika- ja satelliidifirmad end ette valmistada. Sellest hoolimata tekitas magnettorm elektrikatkestuse Rootsis, rikkus ära kaks Jaapani satelliiti ja segas raadiosidet. Nüüd teatatakse juba uutest magnettormidest. Pärast 19. oktoobrit on olnud 11 tormi, tulevärk võib saavutada kulminatsiooni novembri lõpul.
Teadlased kardavad, et uus purse võib avaldada sama mõju või olla veelgi hullem.
13. oktoober 2004 Õhtulehe artikkel:
Täna õhtul tuleb jutusaate «Koosolek» stuudiosse ekstrasenss-ravitseja Tiit Vasmann, et vabastada saatejuht Tuuli Koch keskerakondlase Heimar Lengi pandud needusest.
Tiit Vasmann rõhutab, et esmalt tuleb tal kindlaks teha, kui vägev keskerakondlasest riigikogulase sõna üldse on ? võimalik, et Lenk pole suuteline ka parima tahtmise juures kedagi ära needma. Selleks peab Vasmann oma silmaga nägema Tuuli Kochi aurat. «Ajakirjandus on viimane asi, mida ma usun. Enne tahan veenduda, et seal tõesti on midagi,» on ravitseja tagasihoidlik.
Sõnu loobitakse liiga kergekäeliselt
Eelmisel kolmapäeval oli Lenk kutsutud «Koosolekusse», et osaleda eksperimendis, mille käigus ta pidi helistama teiste parteide liikmetele ja pakkuma neile müügiks oma häält. Paraku polnud parteid tema häälest huvitatud ja häbistatud Lenk kibeles otsestuudiosse eksperimendi tagamaid selgitama. Kui teda sinna lubada ei tahetud, läks Lenk kohalolnute kinnitusel närvi ja kähvas Kochile: «Et sul elus kõik halvasti läheks!»
Vasmanni arvates on võimalik, et kergekäeliselt välja öeldud needus jääbki noore naise elu varjutama. «Kui see on täie vihaga öeldud, on see teoreetiliselt võimalik. Inimesed loobivad üldse liiga palju sõnu,» taunib ekstrasenss. «Näiteks mu kallil abikaasal on komme kogu aeg õnnetust kaela kraaksuda. Ma sõiman teda alatasa, et hoia, kuramus, oma suu kinni!»
Kuidas needuse pealepanek tõeliste asjatundjate käes käib, ei taha Vasmann paljastada: «See veel puuduks, et pean pärast hakkama sellega võitlema, mida olen ise lolli peaga välja rääkinud!»
Needusest vabastagu asjatundja
Ka needuse mahavõtmise kunst jääb saladuseks. Ekstrasenss loetleb vaid oma töövahendeid, mis ta «Koosoleku» stuudiosse kaasa võtab: rituaalne küünlajalg, suur Saalomoni pitsat, piibel, pendel, püha vesi. Töövahendid on Vasmanni sõnul igal sensitiivil isesugused. «Kõik ravitsejad, nõiad või kuidas neid ka ei nimetataks, on universumi energia vahendajad mingile inimesele,» võtab ta rituaalse protseduuri lühidalt kokku.
Vasmanni sõnul ei saa tavaline inimene ennast ise needusest vabastada, see jäägu spetsialisti hooleks. «Tema uurib täpselt, mida ja kuidas on tehtud, ja üritab aurapildi ära puhastada. Kui mingi võhik loeks neli raamatut läbi, siis, andke mulle andeks, teevad nad rohkem kahju kui kasu.»
Vasmanni väitel on ta varemgi avaliku elu tegelastelt needust maha võtnud, kuid nimesid keeldub ütlemast. Ta võivat neetu ära tunda ka tänaval, kui on parajasti töövormis ehk transis. Kord aga vaatas Vasmann televiisorit ja märkas äkki, et ühel sportlasel lasub needus ? paraku ei suutvat ta seda läbi ekraani maha võtta.
14. jaanuar 2005 “Kolmas silm” artikkel:
Sensitiivide sõnul võib silmailuks ja hingerahuks ostetud maalist kiirgav energia teie elu ja tervist mõjutada. Nii tuleks vähemalt hoiduda oma surnud lähedaste portreede kuhjamisest magamistuppa, samuti ei maksaks liialdada peeglitega.
«Maal nagu ka foto kannab alati endaga kaasas energiat, mille kunstnik sinna sisse paneb. Maalides konkreetselt kedagi, kas pildi või siis originaali järgi, lisab kunstnik oma nägemuse temast sinna juurde,» räägib sensitiiv-ravitseja Tiit Vasmann.
Mõnelt fotolt võib kiirguda nii võimas negatiivne laeng, et kunstnik kannab tahes või tahtmata sellegi pildile. Hiljem hakkab maal sama energiat levitama ruumis, kuhu see pannakse. Tiit Vasmann toob näiteks juhtumi, kus portree maaliti ühest surmava vähkkasvajaga vanainimesest: «Kunstnik oli tajunud tema sõnatut abipalvet ja vajadust lisaenergia järele ja täiesti tahtmatult lisas ta ka selle maalile.» Elutoas, kuhu portree pandi, tekkis sensitiivi sõnul kõigil äng ja pidev väsimus, teistes tubades seda polnud. Pärast seda, kui maal sealt ära viidi, see tunne kadus ja tuba muutus uuesti mõnusaks ning meeldivaks.
Vaimuinimene Hannes Vanaküla räägib loo sensitiivist kunstniku pildist: «Panin selle sektsiooni klaasi taha. Ja mis ma siis nägin: minu kass hüppas sektsiooni ääre peale pildi ette ja hakkas ennast vastu pilti hõõruma. Käitus nii, nagu oleks pildi asemel palderjan olnud.»
Kas õnnistav või õnne viiv
Inimesed käivad maali vaatamas ja saavad hingelise elamuse. Vanaküla nimetab näitustel käimist ennast uue vajaliku energiaga laadimiseks.
«Joonistades paneb kunstnik pildi sisse oma hingeosa ja pilt genereeribki energiat. Kunstnikule võib olla loomine hävitav,» leiab Vanaküla. «Algselt on ta rõõmsameelne ? joonistab ilusaid värvilisi pilte. Iga valminud tööga kaotab ta mingi osa oma hingest.» Mõne aja pärast on maalid vähem rõõmsad. Ja lõpuks joonistab ta süngeid pilte. Ta ise on pidevalt stressis ja on juhtunud, et asi lõpeb enesetapuga.
Teine võimalus maali energeetiliseks laadimiseks on see, kui kunstnik paneb pildisse maalitava inimese hinge. «Sel puhul maalitav tunneb, et ta on millestki ilma jäänud. Näiteks õnn on temast lahkunud. Aga see-eest toob pilt õnne pildi valdajale,» selgitab Hannes Vanaküla.
Ka oma mured saab pildiks maalida, kuid selline pilt toob Vanaküla kinnitusel õnnetust: «Eriti siis, kui see on näiteks magamistoas ? magaja laeb öösiti ennast võõraste muredega. See inimene, kelle puhastuse kanal on pilti maalitud, viskab omad mured endast välja.
Pole vahet, kas ta omas mõttes annab need jumalale lahendada või puhastab ennast loodusega. Tegelikult viskab ta need pildi sisse.
Teine inimene, kelle käes on pilt, saab pildist teise inimese probleeme. Siiski ei pea sellist pilti veel hävitama. On võimalus seda puhastada ? vabastada sinna kinni jäänud hingeosa.»
Vanaküla soovitab arvestada asjaoluga, et ka pildistades võime inimese hinge sinna sisse kinnitada: «Aga need on väga harvad juhtumid!»
Kõige ohutum maal nii kunstnikule kui ka teistele on see, kui selle kaudu luuakse kanal mingisse maailma, leiab Hannes Vanaküla: «Sedasi maalides ei kahjustata iseennast ega teisi. Linnakorterites elavatele inimestele sobivad loodusmaalid ? maastikumaalid loovad silla loodusega.»
Võõras hing ei lähe kaubaks
Sensitiivide sõnul ei panda oma hinge ainult piltidesse. Vanaküla toob näiteks tuttava, kes disainis kortereid. Need olid ilusad, aga millegipärast ei tahtnud keegi neid osta.
Olukord muutus alles pärast seda, kui Vanaküla aitas sellel inimesel oma hingeosad sealt kätte saada. Siis tekkisid ostjad ja disaineri tervis paranes ka.
Ta selgitab: «Korterid ei läinud kaubaks, sest korteris oli võõras hing ees ja inimene tundis ennast seal ebamugavalt. Tema enda hingel ei olnud seal enam kohta.
Mõtet tasuks edasi arendada neil kunstnikel, kelle südamega maalitud pildid millegipärast müügisalongides tolmu koguvad.»
Magus uni peeglite ja maalideta
«Kõik inimesed on une ajal vägagi vastuvõtlikud ja tunnetavad energiaid tugevamalt,» ütleb Tiit Vasmann ja õpetab olema valiv ? magamistoas tuleks äärmise hoolega vaadata, mida üles riputatakse.
Nüüdisaegses kodus on maalid magamistoast elutuppa kolinud, seinu katavad peeglid. «Suurim viga on panna magamistuppa peegel nii, et sellest on võimalik end voodis lebades näha,» ütleb Vasmann ja tuletab meelde, et peegel on ka uks teispoolsusse ? «ja me kunagi ei tea, mis ja miks sealt magamise ajal tulla võib.»
Peegel salvestab ka magamise ajal meie negatiivseid emotsioone. Vasmann väidab, et selle kiirgab peegel ehk siis teispoolsus meile järgmisel korral tagasi, tekitades järjest suurenevat halba enesetunnet, kuna ta ju saab ennast pidevalt meie enda arvelt laadida.
Neli küsimust selle kohta, kuidas maalid tervist mõjutavad
Vanaema, kes kaotas oma pojatütre, lasi foto järgi tüdrukust pildi maalida. See pandi üles lastetoas, kus magas pere noorem laps, surnud tüdruku vend. Kahe kuu pärast poiss haigestus ja sattus haiglasse. Vanaema on mures: kas tõesti on põhjus maalis?
Tiit Vasmann: «Surnutest pilte maalida on tõeline risk, kuna kunagi ei tea täpselt, mis oli siiski õige surma põhjus, miks inimene suri. Pahatihti on nii, et kuigi tundub, et surm on tulnud mingi haiguse tagajärjel, võivad olla põhjused märksa sügavamas, ja pildid ikkagi salvestavad sellise informatsiooni. Kunstnik aga annab selle info valmivale maalile tahtmatult edasi. Seega oleks kasulikum siiski kontrollida, mis on pildil ja kas seda on ikka hea maalida lasta.»
Mida arvata tänavakunstnikest? Pool tundi ja pilt on valmis. Iseenesest tahaks neile ju tööd pakkuda, samas aga: äkki käib mingi seesmine krõks, pannakse sulle mingi kood peale, hüvasti, rahulik elu!
«Sel moel valmib kiirmaal või siis ka mingi satiiriline pildike, kokkuvõttes on need üsna süütud. Hoolikamalt tuleks vaadata siiski neid maale, mille kallal töötatakse kaua, sest sinna on võimalik sisse panna ka selliseid toone, mis võivad meid mõjutada. Teine asi on nn. energiapiltide joonistajad, kelle hulgas on tõelisi meistreid, kes tunnetavad õigesti ära energiaid ja kes seda ka kontrollida püüavad. Samas aga on tekkinud väga palju tõelisi diletante, kes veavad mingeid jooni, olemata selle hukatuslikust tagajärjest isegi teadlikud.»
Moodi on läinud hingepiltide joonistamine, mõnes kodus on neid seinal kohe mitu. Ennast vaimuinimeseks nimetanud tegelinski joonistab sinu hingepildi, kuigi ta sind ei tunne. Kas peaks ohutunne kuklas kudistama?
«Siin tuleb jällegi igal juhul enne veenduda, kellega meil on tegu, mida endast kujutab maalija isiksus. Nende hulgas on tõelisi meistreid, kes oma tööd tunnevad ja seda ka auga teevad, kahjuks neid sossseppasid ei ole ka mitte vähe. Meie hing kergesti ei solvu ja kehast välja ei lähe, küll aga võib meie hinge taga peituv infoväli kannatada saada. See kahju ei ole küll võrreldav hinge lahkumisega, aga ka õnnetu elu ei ole just meeldiv nähtus.
Mida teha, kui maal mõjub uinutavalt, olenemata sellest, kes tema lähedusse satub? Heast tujust ei jää jälgegi, maailm tundub masendavalt hall. Maal on iseenesest süütu – Ohaka kunagine nn. tapeet, pruunides toonides Kütiorg.
«Kahjuks ma ei ole seda maali näinud, sel põhjusel ma päris täpselt vastata ei oska. Alati ei pruugi viga olla maalis, mõnikord aitab ka see, kui see maal paigutada mujale. Kui seegi ei aita, on tegemist fenomenaalse nähtusega, ja siis oleks kasulik kutsuda kohale vastava suunitlusega spetsialist, kes seda maali kas või pendliga testiks ja siis ka selgeks teeks, mis võib seal maalil valesti olla.»
Ajakirjas “Kolmas Silm” ilmunud artikkel:
Tiit Vasmanni päev on pingeline, sest lisaks seanssidele tuleb tal päevas ligemale sajale e-meilile vastata, kus inimesed otsivad vastuseid oma muredele. Samas pole sensitiiv oma «hulle» tempe ja koguni haige inimese üle irvitamist lõpetanud. «Kuidagi tuleb ta ju käima lükata, selle suremisega ju aega on. Ja kui nalja ise ei tee, siis hakkab nii igav, et igavuse peletamiseks hakkadki nööri otsima!» Manuaalterapeudina alustanud Vasmann on tuntud ka kui poltergeisti talsutaja.
Tiit Vasmanni ustav sõber ja kallis tööriist teeb iga paari minuti tagant nõudlikku häält. Arvuti räägib inimesega – «Sulle on tulnud kiri!», aga inimene ei reageeri. Kuigi Tiit jätkab vestlust, klõpsiks ta parema meelega kohemaid kirjad lahti ja klõbistaks vastusedki teele. Vasmann oli Eesti esimene sensitiiv, kes kümmekond aastat tagasi internetis ennast nähtavaks tegi. «Teine,» täpsustab mees ise, « sest esimene oli keegi Päikesepoeg…» Kogu see interneti jama algas Tiidu sõnul pihta sellest, et ta muretses omale arvuti. «Ropult palju maksis, IBM, täiskomplekti eest küsiti 21 tuhat. Tagasi vaadates ajab naerma – oli ikka algeline asi, aga kümme aastat tagasi oli see väga kõva sõna.» Tuttavad hakkasid Tiidult kohe küsima – kus su koduleht on. Tiit saatis nad pikale laine. «Kaugemale ja kõrgemale, igale poole. Ütlesin, et mis kodulehest te räägite mulle, ma ei oska veel e-mailigi saata. Nad käisid mul senikaua närvidele, kuni ma mingit kaudu sain tuttavaks väärt IT mehega, kes mulle selle kodulehekülje siis valmis tegi.» Esimese e-meili saatis Vasmannile Kanadas elav eestlanna Mari, kes oli mures oma ema silmade pärast. Teine kiri tuli Hannes Võrnolt, kes tahtis Vasmanni testida. «Kompamisele» järgnes Kahvli saates esinemine, pärast seda uputati Vasmann kirjadega üle ning külge riputati pisut kõhedust tekitav silt – «kübersenss». Vähesed teavad sensitiiv Vasmanni tegelikku tausta. Polnud sugugi nii, et ühel heal päeval istus mees arvuti taha, surfas natuke ja saigi targaks. «Igal ühel on oma. Kakskümmend aastat tagasi tulin areenile manuaalterapeudina ja hakkasin haigeid selgasid paika panema.» Aasta küsimine paneb Vasmanni susisema: «See ei ole üldse viisakas, inimesele tuletada tema vanust meelde!» Tiit käis võimsa N.Liidu päevil Kiievis õppimas, Kandõba intuitiivteaduste instituudis. Need küsimused, millele sensitiiv vastata ei taha, teeb nagu poleks kuulnudki ja jätab vastamata. Toob riiulilt Kandõba «Hüpnoosi tehnika», hüpitab paksu raamatut mu silmade kõrgusel. Ja ei lajatagi sellega küsijale vastu pead.
Kolme sekundiga transsi
«Olen Eestis vist ainuke, kes on läbinud täies mahus Kandõba hüpnoosikursuse ja valdan SK5». See numbirga lõppev tähekombinatsioon ei ütle mulle midagi. «See ongi see sama – Sostaojanie Kandõbõ», see erineb suuresti klassikalisest hüonoosist.» Vasmann selgitab kannatlikult aabitsatõdesid – «Hüpnoos on inimese pidurdatud seisund vastavate võtetega – küünlaleek, käe liikumine, silmside. Me õppisime hüpnoosi, seal instituudis olid väga head õpetajad, üle terve kadunud Liidu, oma ala ässad olid koos.» Sellele vaatamata nimetab Tiit hüpnoosi ikkagi vägivallaks. «See on sisuliselt oma tahtega patsiendi tahte murdmine ehk allutamine. Transs seevastu, ehk siis SK jätab su vabaks.» Seega ajutine hämarolek ei kalluta teid reaalsusest väga kaugele. «Sa võid iga sekund, kui millegipärast sulle seanss ei meeldi, silmad lahti teha. Kuna sind kaugemale kui SK 1 ei viida, siis – silmad lahti, plõks!, seisund kukkus maha, palun, mine! Asi on lõppenud.» Hüpnoosi puhul ei pruugi kõik nii lihtsalt minna. «Mäletan väga hästi seda, kui kallis Kašpirovski oli omal ajal Pärnus, tegi seal täissaalile seanssi. Pärast seda aga toodi mulle üks elukas ruumi. Enne helistati mulle paaniliselt, et kas ma olen nõus ühte inimest vastu võtma. Oleks ma hingestki seda teadnud, et inimene tuleb Kašpirovski seansilt, oleksin «ei» öelnud. Jah, ta tassiti mulle ruumi sisse – … kuuekümnene mees, kontaktivõimetu zombi.»Vasmann kinnitab, et üldjuhul ta väldib hüpnoosi kasutamist. Akna all on linnupuur värvierksate sulelistega, köögis sensitiivi udupeent tõugu koer. Kord on majas, keegi teist ei sega. Aevastan. Esimene mees minu elus, kes ulatab mulle paberist taskurätiku – «Võta, tatipasun!» Süda kargab täis, mu nina on jumala kuiv nagu palavikus koeral. See turtsatus on papagoidest, linnugripp või mis iganes. «Kirjuta, kuidas sensitiiv intervjuu ajal haukus su kallal. Aga ma teritan hambaid ka oma patsientide kallal. Ma olen väga nördinud, kui mõni inimene naljast aru ei saa.» Vasmannil on seda rääkides tõelise paipoisi ilme, kellel kada on jätkuvalt laskevalmis.
Kõigest kiire esmaabi
«Transs on meeli ärkvel hoidev seisund, kus viiakse inimese – balansipulk või taskaaaluvarras, nimeta kuidas tahad, see viiakse normaalseisust natukene kõrvale. Hästi natukene. Sellega muudetakse meeled erksaks.» Vasmann teeb viite Kandõbale: kujutage ette, et teil on 64 mootorit ja teil on need vaja kõik korraga tööle saada. Mida te teete? Te vajutate juhtimiskilbil olevale nupule. Seega – transi puhul inimese aju muutub juhtimiskilbiks. Transs on universaalse toimega, sellest saab abi alates peavalust ja nohust, väljaväänatud liigeseid saab valutult paika panna, selga paika väänata. Küsimused ei mahu suhu ära – kui ruttu inimene läheb transsi? Ja kas on ka selliseid, kes transsi ei lähe? Kaks üheaegselt esitatud küsimust on Vasmanni jaoks liig. «Tahad näha, kui ruttu see käib?» Mind käsutatakse püsti ja kõrge tooli peale istuma. Väike tšiki-priki, silmad kinni, silmad lahti! Kümme sekundit?! Pea hakkas kergelt surisema, käed hakkasid kergelt surisema. Kaks minutit hiljem on mul võimalus näha, kuidas sensitiiv ennast transsi viib. «Sinu jaoks teen seda aeglasemalt, et sa aru saakisid. Tavaliselt käib see kiiremini.» Kui see nii lihtne on ja igapäevaelu talutavamaks muudab, siis võiks igaüks ennast selles suunas arendada ja transsi minekut harjutada? Vasmann mõtleb selle peale viivu: «Kõik oleneb sellest, mida sa saada tahad. See on täiesti õpitav, kuid soovitav oleks, et seda õpetaks ikkagi teadja, mitte omal käel kusagilt lugeda.» Kuigi transi puhul on see hea omadus, et sellega ei saa endale halba teha.» Transi ajal muutub ajutegevus kiiremaks. Vastupidiselt Silva-meetodile, kus ajutegevus aeglustudes läheb alfa-tasandile, kiireneb transi ajal meie ajutöö. «See on kui piitsasähvatus, davai edasi, ainult tuld! Ja hooga tööle, nüüd ma saan mõjutada seda või teist kohta.» Kerge peavalu ja uimase oleku puhul kulub kõigeks kolm sekundit, et transi abil sellest välja tulal. Ja kogu lugu, imestan. «Ja kogu lugu! Aga see on ainult uimase oleku maha võtmine, mitte selle põhjuste selgitamine ega ravimine. Seda nimetatakse lihtsalt kiireks esmaabiks. Tiit räägib loo, kus tema juurde tuli valude käes vaevlev mees – kössis ja näost hall. Mitte ühegi imega ei olnud sensil võimalik tema valude põhjust otsida. «Mida sa otsid, kui teisel on halb olla. Panin ta istuma, palusin, et ole hea, korraks kannata. Kolm kerget liigutust. Kõmm! Valu on korraks läinud ja ma saan vaadata, mis temaga tegelikult on.» Transs pole ravimise juures siiski põhiline, Vasmann nimetab hoopis bioenergiat. «Trans on tore asi, ta on rohkem kiire abi. Kui on tarvis kähku kähku midagi saada…»
Oma on parem kui võõras
Kui tarvis, käib Tiit Vasmann ka kodusid energeetiliselt puhastamas. Must ei ole alati must ja valge pole valge. «See on eestlaste levinud viga. Palk väike, töö võetakse koju kaasa. Koju kaasa võetud töö toob endaga negatiivseid emotsioone, tekib negatiivne energia. Ja muidugi see kallitele eestlastele omane kadedus. Sellest me ei pääse üle ega ümber, kahjuks me oleme sellised!» Tiit lausub, et oma mõtetes ühtib ta ühe kuulsa sensitiivi arvamusega: me võime võtta laiast maailmast mistahes meetodi maha viksida ja seda oma kodus rakendada, kuid oma probleeme ravi ja paranda oma meetoditega. «See puudutab joogat, feng-shuid ja palju muudki. Milleks võtta piiritagust omaks? Näiteks jooga… kui seda tehakse kohas, kus on väga palju päikest ja astraalkeha on normaalsest suurem. Meil Eestis teeb ta kasu asemel kahju.» Täpselt sama kehtib sensitiivi sõnul ka Feng Shuiga – see töötab väga hästi Hiinas, kuid meie elame ju Eestis! Meile sobib teine! «Sama on toitumisega. Mis jutt see on, et me hakkame ainult taimi sööma. See on tore hea jutt küll, aga andke mulle andeks – meil on kolmveerand aastast väljas külm ja eestlase organism vajab sellist kütust, mis meile sooja annaks.»
2006. aastaks tehtud horoskoopide osas on Vasmann skeptiline ja ei soovita teistelgi end illusioonidest uinutada lasta. Kas me ärkame ja liigume valguse suunas? «Me ei ärka mitte üks tonks. Enne veel vajume… Kuri ja allapoole vajumine on omavahel tihedalt seotud, nagu särk ja püksid. Senikaua, kuni toimub vaikne langus, ei kao ka kurjus kuhugi. Musta maagia harrastajad löövad väga tugevaid laineid.» Vasmanni töötoas on terve rodu erinevaid klaaskuule. Selliseid, mis peopesale äragi ei mahu. Tiidu jutust selgub, et klaaskuulid on vägagi tegijad. «Kui majas on kahltane vaim, mida ma hoobilt üles ei leia ning selleks et aru saada, mis majas toimub, kasutan enamasti klaaskuuli. Kuuli ümber teen soolaringi, seda ei tohi vahepeal keegi puutuda. 24 tunni pärast tulen, panen kaks kätt peale ja loen, mis seal majas toimus.» Mis seal saab toimuda, kui inimesed elavad rahumeelselt oma kodus. «Näiteks läbirändav vaim, kes kliendile tekitas peavalu ja kogu lugu. Mingi aeg tuleb läbi ja pahandus majas… jamasin nagu loll pikka aega. Kas sa hirmu oled tundnud, tahan Tiidult teada. «Olen küll, aga peale seda ei oska ma enam midagi karta.» See juhtus aastaid tagasi, Rakvere mail. Ühe järvekese kaldal oli üks maja, mida Vasmann ja veel üks sensitiiv pidid puhastama minema. Pererahvas oli hullult kimpus, üks sensitiiv käinud seal varemgi torkimas, aga sellest läks asi veel hullemaks.
Sõbrad poltergeistid
«Selles majas liikus kõik, mis liikuda sai. Poltergeist märatses. Ma pole küll elu sees arvanud, et ma millegi eest ära jooksen, aga kui raske tammepuust kapp põrandalt üles tõusis ja mind taga hakkas ajama, pistsin punuma.» Vasmann usub, et nad said olukorra kontrolli alla tänu sellele, et tema ülbe kõnemaneer oli tundmatul jõul vastas. «Läksin uksest sisse – vuhh, esimene tuhatoos, vaasid lendasid kõrva äärest mööda. Külmalt! Eriti vihkas see jõud alkoholi – viinapudel käis plaksuga vastu seina. Ropendada ei tohtinud, kurja vanduda ka mitte. Kurat ütlesid, said nagu pehme poksikindaga, mütsti!» Tiit naerab ja teeb nägusid. «Ülbus nagu ma olin, õiendasin kogu aeg vastu. Midagi polnud teha, sest nagunii aru ei saanud, mis toimub.» Poltergeist on surnud inimese vaim, mis on jäänud siia maailma kinni. «Tegelikult on nad kõik sõbralikud, kõik nad tahavad siit minema saada. Kui inimesed neid aitaksid inimese moodi, kui nad üritavad teiega kontakti võtta, püüdke aru saada, mis tal viga on. Mida ta tahab. On sul siis raske tõsta käeda ja teda õnnistada?!» Pärast seda tundmatud jõud enam ei lõhu ega märatse enam, ta saab minema. Sensitiiv räägib, et alati mingil moel ta sind pärast seda tänab – «Mis moodi, seda on raske öelda. Mõni leiab raha või võidab loteriiga. Vaimumaailmas on omad seadused.» Tiidu sõnul saavat suvaline inimene rahutu vaimu ära saatmisega hakkama, ta peab seda ainult südamest soovima. Ta pöördubki enamasti ainult nende inimeste poole, kelles ta tunneb, et just nemad saavad teda aidata. «No nii, aga kuidas inimesed käituvad? Kisa, paanika, mõnitavad veel ka. See ajabki kopsu üle maksa. Siis läheb müdinaks, ongi kõik.» Tiit ütleb, et poltergeisti juhtumeid õnneks väga palju pole olnud, kõigest kümmekond. «Ja ma ei taha kuulda ka sellest, kuidas keegi räägib, et ta on 15 erinevat vaimu välja ajanud. Ma olen selle kõigega 20 aastat tegelenud, nii palju neid vaimolendeid nüüd ka inimesi kiusamas pole.» «Needus on inimese pandud. Vasaku õla peal istuvad deemonid…» Kui sellise jutuga Vasmanni poole pöörduda, raputab sensitiiv pead ja hirnub nagu koer. Tiit ütleb, et neid imejutte väga palju olnud. «Üks sensitiiv läks korterisse, piibliga ja kaks õnnetut inimest tema kannul. Lugesid mitu tundi piiblit ja saatsid vaime minema. Pikalt saatsid, aga sellest ei muutunud midagi. Käisin kohal. Ei olnud mingit vaimu, inimesed ei olnud selles süüdi, et must energia jooksis elutoa põranda alt läbi.» Kaks aastat ei suutnud omanik korterile ostjat leida, pärast Tiidu visiiti läks korter õige pea kaubaks. Vasmanni sõnul on absoluutselt kõigel siin universumis hing. Lisaks elusolenditel ka autodel, arvutil ja koguni telefonil. Asjadega tasub heaperemehelikult ringi käia, siis teenivad nad meid kaua ega kipu me juurest kuhugi. Tekkinud energiakogumil on toetav jõud. Vastupidisel on aga lammutav jõud. Tiidul on teooria selle kohta, miks avarii läbi teinud auto kipub ikka ja jälle uusi avariisid enda külge haakima. Sellist autot on väga raske omanikul ka maha müüa ja õnnetu inimene koputab pärast pikki vintsutusi Vasmanni uksele. Tiidul õnnestub negatiivsus ära nullida, selleks on oma sõnad ja rituaal. Nii et pidage meeles, ka autol on hing!
Internetis missioonitundest
Pärast Kahvli saadet saadeti kübersensile päevas tohutul hulgal kirju, nii et arvuti ähvardas kokku joosta. Aastatega on toimunud mõningane jahtumine, kuid oma sada e-kirja tuleb päevas ikka. «Sellepärast ma aeg-ajalt oigangi, et ma ei jõua vastata. Aga ma vähemalt üritan.» Vasmann on sellise põhimõtte võtnud, et ta püüab hädasolijale 24 tunni jooksul vastata. Kas kirjale vastamine on koormav, oleneb Vasmanni sõnul küsimusest – kui palju ma pean sellega tegelema.» Naiivne oleks arvata, et sensilt küsitakse kurguvalu ja kadunud kassi kohta, kuigi ka seda tehakse. Aega kulub rohkem, kui on vaja firmasid nõustada. Näiteks tuleb selline kiri – Saadan sulle andmed uute kolleegide kohta, kes toimetavad seal kolmekesi. Neil on seal omavahel väike kana kitkuda. Soovin sinu hinnangut – kui saad, püüa neile otsa vaadata, ja kas me oleme ikka õiged valikud teinud. Kuidas nad oma tööga toime tulevad ja kas on põhjust muretsemiseks. Ja siis järgnevad andmed. Aga fotod? Usksumatu, aga Vasmann ütleb, et pilte pole vaja. «Kui on sellised andmed olemas, ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, kuu ja sünniaasta. See on täpselt sama hea, kui sa mulle loeksid oma täpse aadressi. «See on inimese aadress, sellega on tema kohta kõik öeldud.Midagi rohkemat pole vajagi!» Vasmanni sõnadest innustatuna lähen ka mina pöördesse. Kui nii, siis palun väga, mängime! «Mis sa teada tahad??» Sensitiiv viib ennast transsi, see on vist SK4. See, mida kuulen, ei meeldi mulle, aga ma pean tunnistama, et Vasmann räägib õigust. Või siis selline kiri – Ei usalda kellegi poole enam pöörduda. Manipulatsiooni osaks on kerge sattuda.. «Sellele inimesele ütles üks sensitiiv, et tema tuum on katki, kohe sured ära, midagi pole enam teha.» Tiidu vastus sellele kirjale, ilma inimest nägemata, oli selline: väljapääsmatuid olukordi pole ja mitte kunagi ei tule. Igast olukorrast on väljapääs. See, kui sa oled oma sõbra reetnud, siis sa tuled kas või oma järgmises elus tagasi ja parandad oma seisu. See ei kuulu raskete kuritegude hulka.Raskete kuritegude hulka kuulub Tiidu sõnul ainult enesetapp, millele järgneb ainult üks karistus – hell, ehk põrgu ja sealt enam pääsu pole. «Muide, ka sealt on võimalik pääseda – eneseohverdus kellegi teise nimel. Seda siis, kui enesetapukatse ei õnnestunud, sind võeti nööri otsastb alla, arstid puhusid hinge sisse. Siiski oled sa sooritanud rängima kuriteo: tõstnud käe iseenda vastu.»Vasmann ei seedi füüsiliselt lolle inimesi ja tõrjub neist endast kahe käega kaugemale. Kõige lollim asi, mida sensitiivilt on küsitud – «Mida siis teha, kui ma olen rasedaks jäänud?» «Kirjutasin vastu – lollile küsimusele vastatakse alati lollusega – teate, pekske jalaga vastu seina.» Oleks küsimus teisiti esitatud, oleks ka vastus teine olnud.» Vasmann ütleb, et naised kirjutavad oma hädadest sagedamini, sest nemad tunnevad oma tervise pärast muret rohkem. «Mees kirjutab viimases meeleheites. Kui sa seda meest siis lõpuks näed, siis jääb üle ainult appi karjuda ja mõelda, kuidas ma uksest välja saan, sest ta on kõik jõudnud ära rikkuda ja enam püsti ei seisa. Siis ta tuleb. Mis mehe ära murrab? On see pangalaen? «Ma ei tea, on ka selliseid mehi, kes südamerahus naise kulul elavad. Tõsisem meesterahvas tahab ikka ise pere ära toita. Ärme meie palkadest räägi, see kuulub poliitikavaldkonda. Tekib ülerahmeldamine. Tegeletakse korraga mitme asjaga, ööpäevast tuleb puudu.» Meesterahva kahtlane iga on 55 -60 eluaastani, see on aeg, kus nad hakkavad nagu pilpad murduma.
Aeg tulla, aeg minna
Vasmann möönab, et tema puhul ei kasutata enam sõna kübersenss.«Mis nendel kõigil vahet on – ekstrasenss, sensitiiv, tervendaja, maag, posija, loitsija, šamaan. Sisuliselt on nad ühe ja sama asja esindajad, ühe puu erinevad oksad. Kõik nad tegelevad ühe ja sama asjaga, ainult meetodid on vastavalt sellele, mis talle sobib…» Veel üks kurtmine kirja teel – Äkki teeb sensitiiv midagi halba, läksin ühe sensitiiviga tülli… Palun Tiidult kommentaari, või on tal kogemusi, et sensitiiv teeb kättemaksuks oma patsiendile midagi? Tiit kratsib kukalt. Mõtleb. Alles siis vastab. «On tehtud. Aga enamasti on selleks ikkagi mingi põhjus ja tavaliselt annab selle põhjuse ikkagi inimene ise. Kas ta ei käitunud selle nõia suhtes ausalt, kas ta pettis teda millegagi, midagi taolist.»Kogenud nõiad, teab Vasmann rääkida, panevad peale sellise toreda asja, eriti venemaa nõiad, – petise pitser. Plaks! Ja see on peal. «Sellega saab hakkama selline sensitiiv, kes on selle eluga natuke rohkem kursis, ma ei räägi nendest, kes on natuke raamatuid uurinud ja nüüd on surematu sensitiiv valmis, neid on terve Eesti täis… Aga see selleks.» Tegijal sensitiivil piisab tavaliselt vaid pilgu peale viskamisest, kui ta aru saab, kellega on tegu. Ega saagi enne keegi seda inimest aidata, kui ta oma vana võla on ära tasunud. Mul on aastas selliseid olnud kaks-kolm tükki, keegi ei võta neid vastugi. Mustast maagiast oli eelpool põgusalt juttu: Vasmann sunnib valvsust säilitama nüüd ja edaspidi. Miks edukad firmad hävivad, kuigi algusaaste raskused on üle elatud, siis kui kõik nagu minema hakkab ja rahagi tuleb. Kellegi karvane käsi? Või on krahh juba algselt firma nimesse kodeeritud, energiad ei sobi või mingid tundmatud jõud keeravad asja kihva? «Raha on see, mis keerab kolmveerand firmadest tuksi. Hakatakse arvama, et mina saan liiga vähe, tema saab liiga palju.Siis on kindlasti omavahelised suhted lõpuni välja jagamata ja nii edasi. Üliharva tehakse sinna peale mingi maagiatöö.» Kümnest firmast, mis segi lendab, on Vasmanni sõnul võib-olla ühe hävimisele mustad jõud kaasa aidanud. «Nii see nüüd küll pole, nagu üks bioenergeetik väitis, et nagu firma tuksi läheb, tema võtab needuse maha ja kohe kõmm! Nädalaga on firma uuesti jalul. No ega ikka ole küll!» Et üks põhjakõrbenud firma jalgadele tagasi saada, on Vasman maadelnud viis kuud. «Kahekesi koos omanikuga maadelsime. See ei käi nii, et üks Tiit tuleb kohale, näpunips ja asi toimib jälle. Ma ei ole issand jumal!» Tiit armastab tembutada ja vahete-vahel teise inimese pingetaluvust kontrollida. Tema eralõbuks on trikitada ka teleri ekraani kaudu. Sellest on hea hulk aastaid möödas, markantne näide ei tekita enam eufooriat. Eestis tuntud teleinimene küsis Tiidult kord kahtlevalt, et noh, mida sa siis kah suudad. «Ütlesin vastu, et okei, kui tuleb sinu saade, siis ma teen midagi. Mida, seda ma ei ütle, aga ma teen. Pärast siis küsisin temalt, et kuidas tal oli intervjuud selle noore daamiga teha. Mitu korda sa mõtlesid, et küsimuse asemel kargaksin talle kallale ja kooriksin riidest lahti. Siis ta mulle ütles, et «seda sa, siga, mulle mitte kunagi enam ei tee!» Tiit kõhistab naerda, sest mehel olnud tõepoolest väga raske seda intervjuud teha. «Ma hoidsin kogu aeg seda mõtet tema peas kuumas, aga samas olukorda ka kontrolli all – et ta jumala eest seda kaamerate ees siiski ei teeks, saab veel ülemustelt kinga. Tegemist oli siiski otsesaatega!» Vasmann, ohtlik mees?! «Ta ise küsis minult seda. Mida küsid, seda saad.» Juhtunust tüli siiski ei tõusnud, telemees käis hiljem Vasmanni juures vastuvõtul. «Me oleme suhelnud telefonitsi, vahetanud e-kirju.» Sensitiivilt on ka võimatut tahetud ja ta on «ei» öelnud. «See on siis, kui mees või naine on eksinud väga tugevalt oma partenri vastu. Teine on solvunud ja minema läinud. Ja siis öeldakse: nüüd tee maagia peale ja too ta koju tagasi. See ei ole võimatu, aga ma ei tee seda.» Tiit on aidanud siis, kui inimene on eksinud ja kahetseb seda kõigest hingest. Ning palub, et proovime seda olukorda parandada. «Sel juhul ma olen nõus aitama. Kui inimene leiab, et tal ongi õigus teise suhtes sigatseda, maksan vaid nõiale raha ja toon ta tagasi. Nii sügavale musta maagiasse ma ei lasku! Vasmanni koer annab endast märku. Ma ei saa jätta küsimata, kas on sensitiivgi omale koera võtnud lihtsalt sellepärast, et ennast vormis hoida? « See ei ole nii! Ma jään oma arvamuse juurde – kellele Vanajumal on andnud sensitiivivõimed, tema ei pea mitte kunagi ennast laadima ega hoidma. Need võimed kesatvad seni, kuni ta kirjutamata seaduste vastu ei eksi ja üle piiri ei astu. Siis kui ta aeg lõpeb, võetakse temalt jõud tagasi.» Tiit nimetab siinkohal Gunnar Aarmat. «Lõpuaastatel tegeles ta mõnel puhul ainult diagnoosimise ja jutustamisega, Õpetaja ei puutunud kätega enam kedagi. Ta tundis ära, et jõud on lõppenud, aeg on otsas.» Kahjuks paljud tervendajad tegutsevad üle oma «nõksu» ja määrivad oma head nime. Tiit vaatab seda öeldes oma vanaema ikoonist tehtud ülesvõtet, millel on imeline fluidum. Seega võiks iga sensitiiv lõpetada oma töö õigel ajal , nagu tippsportlane, jooksukingad nagisse riputada. Pendel taskusse ja tagasi loodusesse. «Märtin? Mees löödi välja. Keegi ei uskunud, et ta sellest kaotusest üle saab. Surmaga lõppenud asjad panevad enamasti edule piiri ette, kuid ma arvan, et Märtin võiks täiesti vabalt võistelda. Tal on niipalju kõva närv sees küll. Teeb ta seda või mitte… ma ei ole ennustaja!» Mulle antud poolteist tundi on märkamatult täis tiksunud. Tiit teeb rõdu peal ühe kiire sigareti. Kolm mahvi, see on iseendaga olemise hetk. «Ma ei taha teada, kui palju mulle aega on antud. Teen nii palju, kui jumal mulle annab ja valmis.»
26.08.2005
Lihtsatel füüsikaseadustel põhinev geobioloogiline analüüs aitab kontoris üles leida nii negatiivse energiasamba kui ka veesoone, mille kohal töötamine võib põhjustada keskendumisraskusi ja erinevaid tervisehädasid.
Mõni ruum lihtsalt tundub hubasem kui teine, ühe kontorilaua taga töö lausa lendab, samas kui kolleeg vastaslaua taga närviliselt kella vaatab ja erinevate tervisehädade üle kurdab.
Kui tervise ja töömotivatsiooniga peaks kõik korras olema, siis võiks kontoris läbi viia geobioloogilise analüüsi. Võib juhtuda, et kehva tervise põhjustajaks on hoopis maa seest tulev negatiivne energia ning kolleeg, keda te siiani ekslikult laiskvorstiks olete pidanud, ei suuda selle sama energia tõttu lihtsalt korralikult tööle keskenduda.
“Luuaga me ei lenda,” ütleb geobioloogilisi analüüse korraldava J. S. Seeder Konsultatsioonid OÜ konsultant Janno Seeder. “Kuigi meie tööriistadeks on pendel ja vitsad, pole geobioloogia mingi hookus-pookus, vaid tugineb elementaarsetele füüsikaseadustele.”
Geobioloogia abil analüüsitakse eelkõige energia liikumist ruumis. Esmalt mõõdetakse pendliga elamiskõlblikkuse koefitsient, mis on üks kahest üldisest näitajast. “See on tunnetamise küsimus – inimene ju tunneb ära, et ühes kohas on mugav ja teises mitte. Meie anname sellele lihtsalt mõistetavuse huvides mõõdetava väärtuse,” räägib sama firma teine konsultant Sirje Seeder.
Töökoht saab hinde
Elamiskõlblikkuse protsent on kindel suurus, mis esitatakse saja protsendi skaalal. Mida lähemal sajale, seda vähem on ruumis või konkreetse töölaua juures segavaid faktoreid.
“Oleme analüüsinud üle kolmesaja objekti ning selle juures leidnud vaid kaks ideaalset tuba. Eesmärk ei ole elada ideaalses toas, vaid teha ruum enda jaoks võimalikult soodsaks ja mugavaks. Juhul kui näitajad on kehvad, siis on inimese organism kaitseseisundis ja ta ei saa pühendada end täielikult tööle, loomingule, oma igapäevasele tegevusele,” märgib Janno Seeder.
Teine üldistav näitaja on vibratsioon. “See ei tähenda, et miski kogu aeg nähtavalt vibreeriks. Kõikide elus ja eluta asjadel on oma võnkesagedus, energeetiline tase. Näiteks kodu vibreerimissagedus võiks olla inimesega võrdne või natuke kõrgem. Liiga madal vibratsioon väsitab ja liiga kõrge vibratsioon “keerab” inimese liigselt üles,” selgitab Janno Seeder.
Töökoha madala elamiskõlblikkuse näitaja üks põhjustaja võib olla töölaua alt läbi minev veesoon. Veesoon on mitmekümne meetri sügavusel voolav looduslik maa-alune jõgi. Vaba vooluga vesi hõõrdub vastu kivimeid ja tekitab vertikaalse staatilise elektromagnetvälja. Vitste abil otsitaksegi vee poolt tekitatud elektromagnetvälja ja kuna tegemist on füüsikaga, siis töötavad vitsad pea igaühe käes.
Ärevusttekitavad veesooned
Elektromagnetväljas viibimine mõjutab inimest nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt. “Arvatakse, et kui elada üheksakorruselises majas, siis maapinnast tulev negatiivne informatsioon ei mõjuta. Aga kui sama info tuleb juba läbi paksude pinnasekihtide, siis pole tal kaheteistkümnendale korrusele jõudmisel mingit takistust.”
Olukorra parandamiseks võib voodi, laua ruumis ümber paigutada, kuid kontoris, kus iga ruutmeeter on ratsionaalset ära kasutatud, see alati võimalik ei ole. Sel juhul tuleb kasutada teist parandusvõimalust – ruumi kaabeldamist.
“Tegemist on jälle füüsikaga – ümber toa tuleb vedada vasktraadist suletud ring ning ener-gia hakkab seejärel liikuma mööda vasktraati,” kirjeldab Janno Seeder, kelle unehäirete käes vaevelnud pojad said peale vasktraadist ringi tegemist oma toas taas rahulikult magada. “Elame üheksakorruselise maja esimesel korrusel ja naerame siiani, et kui me poiste tuppa traadi vedasime, siis sai ka ülemiste korruste rahvas oma probleemidest lahti.”
Negatiivse vertikaalse samba annavad ka maa-alused tühimikud ehk lõhed, mis on tekkinud erinevate pinnakihtide liikumise tulemusel.
Tühimikud on lokaalsed ja parim variant oleks voodid ja töölauad nende kohalt eemale nihutada. Kui see võimalus puudub, saab lõhede mõju leevendada erinevate põrandakattematerjalide abil. Hästi aitavad korkmaterjal, erinevad dþuudimaterjalid ja laminaatparkett. Kui traat on veesoonte puhul sada protsenti kindel ja praktiliselt igavene ravim, siis tühimike mõju vähendavad materjalid töötavad filtrina. Näiteks kuuselauast põrand töötab Seedrite sõnul filtrina umbes seitse aastat ning ühel hetkel tuleb see välja vahetada.
Mängu tuleb kosmoseenergia
Kolmas oluline näitaja on Hartmanni võrk – kosmosest tulev energiavõrgustik, mis moodustab maapinnale jõudes umbes 2,5 korda 2,5 meetri suuruse ruudustiku.
Hartmanni võrgustiku seinade ristumiskohas tekivad energiasambad. Nende kohal tunneb inimene end mugavalt ja saab oma energiatagavara laadida.
Kui selline ristmik aga veesoonega kattub, siis keerutab energiasammas üles hoopis negatiivset energiat. Pendliga on võimalik mõõta ka negatiivse energiasamba polaarsust. Erinevate polaarsuste puhul võib välja tuua omad kindlad haigused. Näiteks plusspolaarse negatiivse energiasamba väljas viibimisel on sagedasemad südame ja veresoonkonna haigused.
“Miinuspolaarsusele on iseloomulikud kõik põletikulised protsessid,” selgitab Siret Seeder. “Kõik oleneb muidugi inimese geneetilisest pagasist, aga kui pärilik potentsiaal on mõneks haiguseks olemas, siis võib negatiivse samba kohal töötajal kuluda vaid aasta, kuni haigus vallandub. Inimene on sunnitud tegelema pidevalt kaitsetegevusega, kuid lõpuks saab ressurss lihtsalt otsa ja kaitsetegevuse lõppedes võib haigus väga kiiresti arenema hakata.”
Energiavampiirid tegutsevad ka kontoris
Töötamine energiavampiiri või lihtsalt ebameeldiva inimese seltskonnas on väsitav ning võib tööletuleku ees täielikku vastumeelsust tekitada.
Ebasümpaatse inimese tunneb Tiit Vasmanni sõnul ära igaüks, kes oma sisemist häält kuulata oskab.
Lisaks geobioloogilisele energiale mõjutab töömeeleolu kontoris ka energia liikumine kaastöötajate vahel. Ekstrasenss Tiit Vasmann ütleb, et kõik oleneb inimeste ja nende energiaväljade sobivusest. “Kaks töötajat võivad mõlemad superinimesed olla, kuid nii kui nad kokku saavad, on nende ümber äiksepilv. Nende energiaväljad on lihtsalt liiga erinevad.”
Erineva energiaväljaga inimese tunneb Vasmanni sõnul ära igaüks. “Neil, kes oskavad kuulata oma sisehäält, pole ebasümpaatse inimene ära tundmiseks mingeid vahendeid vaja,” lausub Vasmann. Näiteks uude kohta tööle asudes tunnetab inimene kohe, kas uus seltskond talle sobib või mitte. “Ka pendliga saab selle asja kindlaks teha, aga mina isiklikult saadaks sellise inimese kiiresti ukse poole tagasi, kes esimesel tööpäeval kontorisse pendliga mõnitama tuleb,” naerab Vasmann.
Liiga erineva energiaväljaga kolleegi tõttu võib juba ainuüksi tööleminekule mõtlemine kananaha ihule ajada.
Lisaks lihtsalt ebameeldivatele töökaaslastele võib inimene sattuda nn energiavampiiri ohvriks. Vasmanni sõnul saab eristada tahtmatut ja tahtlikku vampiirlust. “Mõned inimesed varastavad teiste energiat alateadlikult. Pöörduvad kaaslaste poole mõne häda või haiguse korral ning saavad teise energiast abi,” ütleb Vasmann. “Sellised hädalised lasevad oma ohvri peale olukorra paranemist taas lahti. Pahatahtlike energiavampiiride suhe ohvriga võib kesta väga pikalt ning sellisel juhul ei aita ei ajaline ega füüsiline distants.”
Pahatahtlik energiavaras lihtsalt elab teiste energia arvel, viitsimata oma probleemide parandamiseks ise midagi ette võtta. Sellise vampiiri põhiliseks töövõtteks on kaaslaste vihastamine ja pidev jutuvadaga tüütamine. “Vihase ja tüdinenud inimese kaitsevõime langeb ning tema energia on kergesti kättesaadav,” selgitab Vasmann ning ütleb, et sellise pahatahtliku vampiirluse vastu on ohver ise üpris võimetu. “Vampiiri ja ohvri vahel on selline nähtamatu niit, mille oskab õieti katkestada vaid selleks vastava väljaõppe saanud inimene.”
Ekstrasensilt küsitakse nõu ka ärilistes küsimuses. “Mitmed personalijuhid paluvad abi uue töötaja värbamisel ja seda nad ka saavad. Isikuandmete järgi koostan töölesoovija fantoomkuju ning selle kaudu saan vastused kõigile inimest puudutavatele küsimustele.” Väga isiklikke detaile kandidaadi kohta Vasmann siiski uuele tööandjale ei avalda.
Harvad pole ka korrad, kui mõnele kontorile või ettevõttele on needus peale pandud. Enamasti on see muidugi konkurentide poolt korraldatud. Teisele firmale soovitakse peamiselt pankrotti ja klientide puudust. Vasmann on mitmeid selliseid needusi eemaldanud, aga ühtegi asutust ega inimest ta ise ära neednud pole. “Loomulikult oskan ma needust peale panna, aga eelistan seda mitte teha,” avab Vasmann. “Mingisuguseid sellised tellimustöid ma lihtsalt ei tee.”
Ärialast edu ja head õnne on soovinud aga küll ja parasjagu kaitseb tema sõna kahte ettevõtet.
Tulemused muutusi ei nõudnud
Helen Püümann
ERI Kinnisvara kinnisvarahaldur
Eri Kinnisvaras viidi geobioloogiline analüüs läbi tänavu veebruaris. Asi tundus huvitav ja hariv. Paljud meie kliendid olid juba seda teenust juba kasutanud ning tulemusega rahule jäänud. Meie kontoris olid tulemused üldiselt positiivsed. Suuremaid muudatusi seega eriti ette võtta ei plaani. Server, millega meil ka väheke probleeme on olnud, soovitati uuringu tulemusel ümber paigutada. Kahjuks meie kontoris talle teist logistiliselt sobivat kohta ei ole. Ülejäänud paigutus enam-vähem sobis.
Keda asi huvitab ja kes sellesse usub, sellel soovitaks kontoris geobioloogilised uuringud kindlasti teha.