Tervendaja: Tiit Vasmanni päev on pingeline... Tagasi
Tiit Vasmanni päev on pingeline, sest lisaks seanssidele tuleb tal päevas ligemale sajale e-meilile vastata, kus inimesed otsivad vastuseid oma muredele. Samas pole sensitiiv oma «hulle» tempe ja koguni haige inimese üle irvitamist lõpetanud. «Kuidagi tuleb ta ju käima lükata, selle suremisega ju aega on. Ja kui nalja ise ei tee, siis hakkab nii igav, et igavuse peletamiseks hakkadki nööri otsima!» Manuaalterapeudina alustanud Vasmann on tuntud ka kui poltergeisti talsutaja.
 
 Tiit Vasmanni ustav sõber ja kallis tööriist teeb iga paari minuti tagant nõudlikku häält. Arvuti räägib inimesega - «Sulle on tulnud kiri!», aga inimene ei reageeri. Kuigi Tiit jätkab vestlust, klõpsiks ta parema meelega kohemaid kirjad lahti ja klõbistaks vastusedki teele. Vasmann oli Eesti esimene sensitiiv, kes kümmekond aastat tagasi internetis ennast nähtavaks tegi. «Teine,» täpsustab mees ise, « sest esimene oli keegi Päikesepoeg...»
 Kogu see interneti jama algas Tiidu sõnul pihta sellest, et ta muretses omale arvuti. «Ropult palju maksis, IBM, täiskomplekti eest küsiti 21 tuhat. Tagasi vaadates ajab naerma – oli ikka algeline asi, aga kümme aastat tagasi oli see väga kõva sõna.»
 Tuttavad hakkasid Tiidult kohe küsima – kus su koduleht on. Tiit saatis nad pikale laine. «Kaugemale ja kõrgemale, igale poole. Ütlesin, et mis kodulehest te räägite mulle, ma ei oska veel e-mailigi saata. Nad käisid mul senikaua närvidele, kuni ma mingit kaudu sain tuttavaks väärt IT mehega, kes mulle selle kodulehekülje siis valmis tegi.»
 Esimese e-meili saatis Vasmannile Kanadas elav eestlanna Mari, kes oli mures oma ema silmade pärast. Teine kiri tuli Hannes Võrnolt, kes tahtis Vasmanni testida. «Kompamisele» järgnes Kahvli saates esinemine, pärast seda uputati Vasmann kirjadega üle ning külge riputati pisut kõhedust tekitav  silt -  «kübersenss».
 Vähesed teavad  sensitiiv Vasmanni tegelikku tausta. Polnud sugugi nii, et ühel heal päeval istus mees arvuti taha, surfas natuke ja saigi targaks.  «Igal ühel on oma. Kakskümmend aastat tagasi tulin areenile manuaalterapeudina ja hakkasin haigeid selgasid paika panema.»
 Aasta küsimine paneb Vasmanni susisema: «See ei ole üldse viisakas, inimesele tuletada tema vanust meelde!»
  Tiit käis võimsa N.Liidu päevil  Kiievis õppimas,  Kandõba intuitiivteaduste instituudis. Need küsimused, millele sensitiiv vastata ei taha, teeb nagu poleks kuulnudki ja jätab vastamata. Toob riiulilt Kandõba «Hüpnoosi tehnika», hüpitab paksu raamatut mu silmade kõrgusel. Ja ei lajatagi sellega küsijale vastu pead.
 
Kolme sekundiga transsi
 
  «Olen Eestis vist ainuke, kes on läbinud täies mahus Kandõba hüpnoosikursuse ja valdan SK5». See numbirga lõppev tähekombinatsioon ei ütle mulle midagi.  «See ongi see sama – Sostaojanie Kandõbõ», see erineb suuresti klassikalisest hüonoosist.»
 Vasmann selgitab kannatlikult aabitsatõdesid - «Hüpnoos on inimese pidurdatud seisund vastavate võtetega – küünlaleek, käe liikumine, silmside. Me õppisime hüpnoosi, seal instituudis olid väga head õpetajad, üle terve kadunud Liidu,  oma ala ässad olid koos.»
 Sellele vaatamata  nimetab Tiit hüpnoosi ikkagi vägivallaks. «See on sisuliselt oma tahtega patsiendi tahte murdmine ehk allutamine. Transs seevastu, ehk siis SK jätab su vabaks.»  Seega ajutine hämarolek ei kalluta teid reaalsusest väga kaugele. «Sa võid iga sekund, kui millegipärast sulle seanss ei meeldi, silmad lahti teha. Kuna sind kaugemale kui SK 1 ei viida, siis - silmad lahti, plõks!, seisund kukkus maha, palun, mine! Asi on lõppenud.»
 Hüpnoosi puhul ei pruugi kõik nii lihtsalt minna. «Mäletan väga hästi seda, kui kallis Kašpirovski oli omal ajal Pärnus, tegi seal täissaalile seanssi. Pärast seda aga toodi mulle üks elukas ruumi. Enne helistati mulle paaniliselt, et kas ma olen nõus ühte inimest vastu võtma. Oleks ma hingestki seda teadnud, et inimene tuleb Kašpirovski seansilt, oleksin «ei» öelnud. Jah, ta tassiti mulle ruumi sisse - ... kuuekümnene mees, kontaktivõimetu zombi.»
Vasmann kinnitab, et üldjuhul  ta  väldib hüpnoosi kasutamist.
  Akna all on linnupuur värvierksate sulelistega, köögis sensitiivi udupeent tõugu koer. Kord on majas, keegi teist ei sega. Aevastan. Esimene mees minu elus, kes ulatab mulle paberist taskurätiku - «Võta, tatipasun!» Süda kargab täis, mu nina on jumala kuiv nagu palavikus koeral. See turtsatus on papagoidest, linnugripp või mis iganes.
  «Kirjuta, kuidas sensitiiv intervjuu ajal haukus su kallal. Aga ma teritan hambaid ka oma patsientide kallal. Ma olen väga nördinud, kui mõni inimene naljast aru ei saa.» Vasmannil on seda rääkides tõelise paipoisi ilme, kellel kada on jätkuvalt laskevalmis.
 
Kõigest kiire esmaabi
 
  «Transs on meeli ärkvel  hoidev seisund, kus viiakse inimese – balansipulk või taskaaaluvarras, nimeta kuidas tahad, see viiakse normaalseisust natukene kõrvale. Hästi natukene. Sellega vmuudetakse meeled erksaks.» Vasmann teeb viite Kandõbale: kujutage ette, et teil on 64 mootorit ja teil on need vaja kõik korraga tööle saada. Mida te teete? Te vajutate juhtimiskilbil olevale nupule.
 Seega - transi puhul inimese aju muutub juhtimiskilbiks. Transs on universaalse toimega, sellest saab abi alates peavalust ja nohust, väljaväänatud liigeseid saab valutult paika panna, selga paika väänata.
 Küsimused ei mahu suhu ära - kui ruttu inimene läheb inimene transsi?  Ja kas on ka selliseid, kes transsi ei lähe? Kaks üheaegselt esitatud küsimust on Vasmanni jaoks liig. «Tahad näha, kui ruttu see käib?» Mind käsutatakse püsti ja kõrge tooli peale istuma. Väike tšiki-priki, silmad kinni, silmad lahti! Kümme sekundit?! Pea hakkas kergelt surisema, käed hakkasid kergelt surisema.
 Kaks minutit hiljem on mul võimalus näha, kuidas sensitiiv ennast transsi viib. «Sinu jaoks teen seda aeglasemalt, et sa aru saakisid. Tavaliselt käib see kiiremini.» Kui see nii lihtne on ja igapäevaelu talutavamaks muudab, siis võiks igaüks ennast selles suunas arendada ja transsi minekut harjutada?
 Vasmann mõtleb selle peale viivu: «Kõik oleneb sellest, mida sa saada tahad. See on täiesti õpitav, kuid soovitav oleks, et seda õpetaks ikkagi teadja,  mitte omal käel kusagilt lugeda.» Kuigi transi puhul on see hea omadus, et sellega ei saa endale halba teha.»
 Transi ajal muutub ajutegevus kiiremaks. Vastupidiselt Silva-meetodile, kus ajutegevus aeglustudes läheb alfa-tasandile, kiireneb transi ajal meie ajutöö. «See on kui piitsasähvatus, davai edasi, ainult tuld! Ja hooga tööle, nüüd ma saan mõjutada seda või teist kohta.»
 Kerge peavalu ja uimase oleku puhul kulub kõigeks kolm sekundit, et transi abil sellest välja tulal. Ja kogu lugu, imestan. «Ja kogu lugu! Aga see on ainult uimase oleku maha võtmine, mitte selle põhjuste selgitamine ega ravimine. Seda nimetatakse lihtsalt kiireks esmaabiks.
 Tiit räägib loo, kus tema juurde tuli valude käes vaevlev mees – kössis  ja näost hall. Mitte ühegi imega ei olnud sensil võimalik tema valude põhjust otsida. «Mida sa otsid, kui teisel on halb olla. Panin ta istuma, palusin, et ole hea, korraks kannata. Kolm kerget liigutust. Kõmm! Valu on korraks läinud ja ma saan vaadata, mis temaga tegelikult on.»
 Transs pole ravimise juures siiski põhiline, Vasmann nimetab hoopis bioenergiat. «Trans on tore asi, ta on rohkem kiire abi. Kui on tarvis kähku kähku midagi saada...»
 
Oma on parem kui võõras
 
 Kui tarvis, käib Tiit Vasmann ka kodusid energeetiliselt puhastamas. Must ei ole alati must ja valge pole valge. «See on eestlaste levinud viga. Palk väike, töö võetakse koju kaasa. Koju kaasa võetud töö toob endaga negatiivseid emotsioone, tekib negatiivne energia. Ja muidugi see kallitele eestlastele omane kadedus. Sellest me ei pääse üle ega ümber, kahjuks me oleme sellised!»
 Tiit lausub, et oma mõtetes ühtib ta ühe kuulsa sensitiivi aravmusega: me võime võtta laiast maailmast mistahes meetodi  maha viksida, ja seda oma kodus rakendada, kuid oma probleeme ravi ja paranda oma meetoditega. «See puudutab joogat, feng-shuid ja palju muudki. Milleks võtta  piiritagust omaks? Näiteks jooga... kui seda tehakse kohas, kus on väga palju päikest ja astraalkeha on normaalsest suurem. Meil Eestis teeb ta kasu asemel kahju.»
 Täpselt sama kehtib sensitiivi sõnul ka Feng Shuiga - see töötab väga hästi Hiinas, kuid meie elame ju Eestis!  Meile sobib teine! «Sama on toitumisega. Mis jutt see on, et me hakkame ainult taimi sööma. See on tore hea jutt küll,  aga andke mulle andeks – meil on kolmveerand aastast väljas külm ja eestlase organism vajab sellist kütust, mis meile sooja annaks.»  
 2006. aastaks tehtud horoskoopide osas on Vasmann skeptiline ja ei soovita teistelgi end illusioonidest uinutada lasta. Kas me  ärkame ja liigume valguse suunas? «Me ei ärka mitte üks tonks. Enne veel vajume... Kuri ja allapoole vajumine on omavahel tihedalt seotud, nagu särk ja püksid. Senikaua, kuni  toimub vaikne langus, ei kao ka kurjus kuhugi. Musta maagia harrastajad löövad väga tugevaid laineid.»
 Vasmanni töötoas on terve rodu erinevaid klaaskuule. Selliseid, mis peopesale äragi ei mahu. Tiidu jutust selgub, et klaaskuulid on vägagi tegijad. «Kui  majas on kahltane vaim, mida ma hoobilt üles ei leia ning selleks et aru saada, mis majas toimub, kasutan enamasti klaaskuuli. Kuuli ümber teen soolaringi, seda ei tohi vahepeal keegi puutuda. 24 tunni pärast  tulen, panen kaks kätt peale ja loen, mis seal majas toimus.»
 Mis seal saab toimuda, kui inimesed elavad rahumeelselt oma kodus.  «Näiteks läbirändav vaim, kes kliendile tekitas peavalu ja kogu lugu. Mingi aeg tuleb läbi, ja pahandus majas... jamasin nagu loll pikka aega.
 Kas sa hirmu oled tundnud, tahan Tiidult teada. «Olen küll, aga peale seda ei oska ma enam midagi karta.» See juhtus aastaid tagasi, Rakvere mail. Ühe järvekese kaldal oli üks maja, mida Vasmann ja veel üks sensitiiv pidid puhastama minema. Pererahvas oli hullult kimpus, üks sensitiiv käinud seal varemgi torkimas, aga sellest läks asi veel hullemaks.
 
Sõbrad poltergeistid
 
 «Selles majas liikus kõik, mis  liikuda sai. Poltergeist märatses. Ma pole küll elu sees arvanud, et ma millegi eest ära jooksen, aga kui  raske tammepuust kapp põrandalt üles tõusis ja mind taga hakkas ajama, pistsin punuma.» Vasmann usub, et nad said olukora kontrolli alla tänu sellele, et tema ülbe kõnemaneer oli  tundmatul jõul vastas.
 «Läksin uksest sisse – vuhh, esimene tuhatoos, vaasid lendasid kõrva äärest mööda. Külmalt! Eriti vihkas see jõud alkoholi – viinapudel käis plaksuga vastu seina. Ropendada ei tohtinud, kurja vanduda ka mitte. Kurat ütlesid, said nagu pehme poksikindaga, mütsti!»
 Tiit naerab ja teeb nägusid. «Ülbus nagu ma olin, õiendasin kogu aeg vastu. Midagi polnud teha, sest nagunii aru ei saanud, mis toimub.»
 Poltergeist on surnud inimese vaim, mis on jäänud siia maailma kinni. «Tegelikult on nad kõik sõbralikud, kõik nad tahavad siit minema saada. Kui inimesed neid aitaksid inimese moodi, kui nad üritavad teiega kontakti võtta, püüdke aru saada, mis tal viga on. Mida ta tahab. On sul siis raske tõsta käeda ja teda õnnistada?!»
  Pärast seda tundmatud jõud enam ei lõhu ega märatse enam, ta saab minema. Sensitiiv räägib, et alati  mingil moel ta sind pärast seda tänab – «Mis moodi, seda on raske öelda. Mõni leiab raha, või võidab loteriiga. Vaimumaailmas on omad seadused.»
 Tiidu sõnul saavat suvaline inimene  rahutu vaimu ära saatmisega hakkama, ta peab seda ainult südamest soovima. Ta pöördubki enamasti ainult nende inimeste poole, kelles ta tunneb, et just nemad saavad teda aidata. 
 «No nii, aga kuidas inimesed käituvad? Kisa, paanika, mõnitavad veel ka. See ajabki kopsu üle maksa. Siis läheb müdinaks, ongi kõik.» Tiit ütleb, et poltergeisti juhtumeid õnneks  väga palju polem olnud, kõigest  kümmekond. «Ja ma ei taha kuulda ka sellest, kuidas keegi räägib, et ta on 15 erinevat vaimu välja ajanud. Ma olen selle kõigega 20 aastat tegelenud, nii palju neid vaimolendeid nüüd ka iniemsi kiusamas pole.»
  «Needus on inimese pandud. Vasaku õla peal istuvad deemonid...» Kui sellise jutuga Vasmanni poole pöörduda, raputab sensitiiv pead ja hirnub nagu koer. Tiit ütleb, et neid imejutte väga palju olnud. «Üks sensitiiv läks korterisse, piibliga ja kaks õnnetut inimest tema kannul. Lugesid mitu tundi piiblit ja saatsid  vaime minema. Pikalt saatsid, aga sellest ei muutunud midagi. Käisin kohal. Ei olnud mingit vaimu, inimesed ei olnud selles süüdi, et must energia jooksis elutoa põranda alt läbi.»
  Kaks aastat ei suutnud omanik korterile ostjat leida, pärast Tiidu visiiti läks korter õige pea kaubaks. Vasmanni sõnul on absoluutselt kõigel siin universumis hing. Lisaks elusolenditel ka autodel, arvutil ja koguni telefonil. Asjadega tasub heaperemehelikult ringi käia, siis teenivad nad meid kaua ega kipu me juurest kuhugi. Tekkinud energiakogumil on toetav jõud. Vastupidisel on aga lammutav jõud.
 Tiidul on teooria selle kohta, miks avarii läbi teinud auto kipub ikka ja jälle uusi avariisid enda külge haakima. Sellist autot on väga raske omanikul ka maha müüa ja õnnetu inimene koputab pärast pikki vintsutusi vasmanni uksele. Tiidul õnnestub negatiivsus ära nullida, selleks on oma sõnad ja rituaal. Nii et pidage meeles, ka autol on hing! 
 
Internetis missioonitundest
 
 
Pärast Kahvli saadet saadeti kübersensile päevas tohutul hulgal kirju, nii et arvuti ähvardas kokku joosta. Aastatega on toimunud mõningane jahtumine, kuid oma sada e-kirja tuleb päevas ikka. «Sellepärast ma aeg-ajalt oigangi, et ma ei jõua vastata. Aga ma vähemalt üritan.» Vasmann on sellise põhimõtte võtnud et ta püüab hädasolijale 24 tunni jooksul vastata.
 Kas kirjale vastamine on koormav, oleneb vasmanni sõnul küsimusest – kui palju ma pean sellega tegelema.» Naiivne oleks arvata, et sensilt küsitakse kurguvalu ja kadunud kassi kohta, kuigi ka seda tehakse. Aega kulub rohkem, kui on vaja firmasid nõustada. Näiteks tuleb selline kiri – Saadan sulle andmed uute kolleegide kohta, kes toimetavad seal kolmekesi. Neil on seal omavahel väike kana kitkuda. Soovin sinu hinnangut – kui saad, püüa neile otsa vaadata, ja kas me oleme ikka õiged valikud teinud. Kuidas nad oma tööga toime tulevad ja kas on põhjust muretsemiseks. Ja siis järgnevad andmed.
 Aga fotod? Usksumatu, aga Vasmann ütleb, et pilte pole vaja. «Kui on sellised andmed olemas, ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, kuu ja sünniaasta. See on täpselt sama hea, kui sa mulle loeksid oma täpse aadressi.
 «See on inimese aadress, sellega on tema kohta kõik öeldud.Midagi rohkemat pole vajagi!» Vasmanni sõnadest innustatuna lähen ka mina pöördesse. Kui nii, siis palun väga, mängime! «Mis sa teada tahad??» Sensitiiv viib ennast transsi, see on vist SK4. See, mida kuulen, ei meeldi mulle, aga ma pean tunnistama, et Vasmann räägib õigust.
 Või siis selline kiri -  Ei usalda kellegi poole enam pöörduda. Manipulatsiooni osaks on kerge sattuda.. «Sellele inimesele ütles üks sensitiiv, et tema tuum on katki, kohe sured ära, midagi pole enam teha.» Tiidu vastus sellele kirjale, ilma  inimest nägemata, oli  selline: väljapääsmatuid olukordi pole ja mitte kunagi ei tule. Igast olukorrast on väljapääs. See, kui sa oled oma sõbra reetnud, siis sa tuled kas või oma järgmises elus tagasi ja parandad oma seisu. See ei kuulu raskete kuritegude hulka.
Raskete kuritegude hulka kuulub Tiidu sõnul ainult enesetapp, millele järgneb ainult üks karistus -  hell, ehk põrgu, ja sealt enam pääsu pole. «Muide, ka sealt on võimalik pääseda – eneseohverdus kellegi teise nimel. Seda siis, kui enesetapukatse ei õnnestunud, sind võeti nööri otsastb alla, arstid puhusid hinge sisse. Siiski oled sa sooritanud rängima kuriteo: tõstnud käe iseenda vastu.»
Vasmann ei seedi füüsiliselt lolle inimesi ja tõrjub neist endast kahe käega kaugemale. Kõige lollim asi, mida sensitiivilt on küsitud – «Mida siis teha, kui ma olen rasedaks jäänud?»  «Kirjutasin vastu – lollile küsimusele vastatakse alati lollusega – teate, pekske jalaga vastu seina.» Oleks küsimus teisiti esitatud, oleks ka vastus teine olnud.»
 Vasmann ütleb, et naised kirjutavad oma hädadest sagedamini, sest nemad tunnevad oma tervise pärast muret rohkem. «Mees kirjutab viimases meeleheites. Kui sa seda meest siis lõpuks näed, siis jääb üle ainult appi karjuda ja mõelda, kudias ma uksest välja saan, sest ta on kõik jõudnud ära rikkuda ja enam püsti ei seisa. Siis ta tuleb.
 Mis mehe ära murrab? On see pangalaen? «Ma ei tea, on ka selliseid mehi, kes südamerahus naise kulul elavad. Tõsisem meesterahvas tahab ikka ise pere ära toita. Ärme meie palkadest räägi, see kuulub poliitikavaldkonda. Tekib ülerahmeldamine. Tegeletakse korraga mitme asjaga, ööpäevast tuleb puudu.» Meesterahva kahtlane iga on 55 -60 eluaastani, see on aeg, kus nad hakkavad nagu pilpad murduma.
 
Aeg tulla, aeg minna
 
Vasmann möönab, et tema puhul ei kasutata enam sõna kübersenss.«Mis nendel kõigil vahet on – ekstrasenss, sensitiiv, tervendaja, maag, posija, loitsija, šamaan. Sisuliselt on nad ühe ja sama asja esindajad, ühe puu erinevad oksad. Kõik nad tegelevad ühe ja sama asjaga, ainult meetodid on vastavalt sellele, mis talle sobib...»
 Veel üks kurtmine kirja teel - Äkki teeb sensitiiv midagi halba, läksin ühe sensitiiviga tülli... Palun Tiidult kommentaari, või on tal kogemusi, et sensitiiv teeb kättemaksuks oma patsiendile midagi? Tiit kratsib kukalt. Mõtleb. Alles siis vastab. «On tehtud. Aga enamasti on selleks ikkagi mingi põhjus ja tavaliselt annab selle põhjuse ikkagi inimene ise. Kas ta ei käitunud selle nõia suhtes ausalt, kas ta pettis teda millegagi, midagi taolist.»
Kogenud nõiad,  teab Vasmann rääkida,  panevad peale sellise toreda asja, eriti venemaa nõiad, – petise pitser. Plaks! Ja see on peal. «Sellega saab hakkama selline sensitiiv, kes on selle eluga natuke rohkem kursis, ma ei räägi nendest, kes on natuke raamatuid uurinud ja nüüd on surematu sensitiiv valmis, neid on terve Eesti täis... Aga see selleks.»
 Tegijal sensitiivil piisab tavaliselt vaid pilgu peael viskamisest, kui ta aru saab, kelelga on tegu. Ega saagi enne keegi seda inimest aidata, kui ta oma vana võla on ära tasunud. Mul on aastas selliseid olnud kaks-kolm tükki, keegi ei võta neid vastugi.
  Mustast maagiast oli eelpool põgusalt juttu: Vasmann sunnib valvsust säilitama nüüd ja edaspidi. Miks edukad firmad hävivad, kuighi algusaaste raskused on üle elatud, siis kui kõik nagu minema hakkab ja rahagi tuleb. Kellegi karvane käsi? Või on krahh juba algselt  firma nimesse kodeeritud, energiad ei sobi või mingid tundmatud jõud keeravad asja kihva? «Raha on see, mis keerab kolmveerand firmadest tuksi. Hakatakse arvama, et mina saan liiga vähe, tema saab liiga palju.Siis on kindlasti omavahelised suhted lõpuni välja jagamata ja nii edasi. Üliharva tehakse sinna peale mingi maagiatöö.»
 Kümnest firmast, mis segi lendab, on Vasmanni sõnul võib-olla ühe hävimisele mustad jõud kaasa aidanud. «Nii see nüüd küll pole, nagu üks bioenergeetik väitis,  et nagu firma tuksi läheb, tema võtab needuse maha ja kohe kõmm! Nädalag on firma uuesti jalul. No ega ikka ole küll!» Et üks põhjakõrbenud firma jalgadele tagasi saada, on Vasman maadelnud viis kuud. «Kahekesi koos omanikuga maadelsime. See ei käi nii, et üks Tiit tuleb kohale, näpunips ja asi toimib jälle. Ma ei ole issand jumal!»
 Tiit armastab tembutada ja vahete-vahel teise inimese pingetaluvust kontrollida. Tema eralõbuks on trikitada ka teleri ekraani kaudu. Sellest on hea hulk aastaid möödas, markantne näide ei tekita enam eufooriat. Eestis tuntud teleinimene küsis Tiidult kord kahtlevalt, et noh, mida sa siis kah suudad. «Ütlesin vastu, et okei, kui tuleb sinu saade, siis ma teen midagi. Mida, seda ma ei ütle, aga ma teen. Pärast siis küsisin temalt, et kuidas tal oli intervjuud selle noore daamiga teha. Mitu korda sa mõtlesid, et küsimuse asemel kargaksin talle kallale ja kooriksin riidest lahti. Siis ta mulle ütles, et «seda sa, siga, mulle mitte kunagi enam ei tee!» 
 Tiit kõhistab naerda, sest mehel olnud tõepoolest väga raske seda intervjuud teha. «Ma hoidsin kogu aeg seda mõtet tema peas kuumas, aga samas olukorda ka kontrolli all – et ta jumala eest seda kaamerate ees siiski ei teeks, saab veel ülemustelt kinga. Tegemist oli siiski otsesaatega!»
  Vasmann, ohtlik mees?! «Ta ise küsis minult seda. Mida küsid, seda saad.» Juhtunust tüli siiski ei tõusnud, telemees käis hiljem vasmanni juures vastuvõtul. «Me oleme suhelnud telefonitsi, vahetanud e-kirju.»
 Sensitiivilt on ka võimatut tahetud ja ta on «ei» öelnud. «See on siis, kui mees või naine on eksinud väga tugevalt oma partenri vastu. Teine on solvunud ja minema läinud. Ja siis öeldakse: nüüd tee maagia peale ja too ta koju tagasi. See ei ole võimatu, aga ma ei tee seda.»
 Tiit  on aidanud siis, kui inimene on eksinudm ja kahetseb seda kõigest hingest. Ning palub, et proovime seda olukorda parandada. «Sel juhul ma olen nõus aitama. Kui inimene leiab, et tal ongi õigus teise suhtes sigatseda, maksan vaid nõiale raha ja toon ta tagasi. Nii sügavale musta maagiasse ma ei lasku!
 Vasmanni koer annab endast märku. Ma ei saa jätta küsimata, kas on sensitiivgi omale koera võtnud lihtsalt sellepärast, et ennast vormis hoida?  « See ei ole nii! Ma jään oma arvamuse juurde – kellele Vanajumal on andnud sensitiivivõimed, tema ei pea mitte kunagi ennast laadima ega hoidma. Need võimed kesatvad seni, kuni  ta kirjutamata seaduste vastu ei eksi ja üle piiri ei astu. Siis kui ta aeg lõpeb, võetakse temalt jõud tagasi.»
  Tiit nimetab siinkohal Gunnar Aarmat. «Lõpuaastatel tegeles ta mõnel puhul ainult diagnoosimise ja jutustamisega, Õpetaja ei puutunud kätega enam kedagi. Ta tundis ära, et jõud on lõppenud, aeg on otsas.»  Kahjuks paljud tervendajad tegutsevad üle oma «nõksu» ja määrivad oma head nime. Tiit vaatab seda öeldes oma vanaema ikoonist tehtud ülesvõtet, millel on imeline fluidum.
 Seega võiks iga sensitiiv lõpetada oma töö õigel ajal , nagu tippsportlane, jooksukingad nagisse riputada. Pendel taskusse ja tagasi loodusesse.
 «Märtin? Mees löödi  välja. Keegi ei uskunud, et ta sellest kaotusest üle saab. Surmaga lõppenud asjad panevad enamasti edule piiri ette, kuid ma arvan, et Märtin võiks täiesti vabalt võistelda. Tal on niipalju kõva närv sees küll. Teeb ta seda või mitte... ma ei ole ennustaja!»
 Mulle antud poolteist tundi on märkamatult täis tiksunud. Tiit teeb rõdu peal ühe kiire sigareti. Kolm mahvi, see on iseendaga olemise hetk. «Ma ei taha teada, kui palju mulle aega on antud. Teen nii palju, kui jumal mulle annab ja valmis.»