Kuidas panete diagnoosi ja kuidas ravite? Tagasi

Inimese haiguse avastamiseks sensitiivsel teel kasutan mina kolme varianti:

  1. Inimene seisab või istub. Minu tundlikum käsi (vasak) hakkab aeglaselt liikuma mööda eeterkeha, samal ajal proovin tunnetada kõiki iseärasusi, mis käe all toimub. Kusagil on tunda torkeid, kusagil sooja, mõnes kohas ka külma. Mõnikord on tunne, nagu käsi läheks läbi tiheda vee. Kõik need iseärasused tuleb kindlalt meelde jätta ja vastavalt nendele muutustele on võimalik aru saada, mis toimub antud hetkel inimese kehas. Kahjuks ei oska ma pahatihti öelda, mis tõbi see inimest vaevab, vaid teen kindlaks lihtsalt haige koha või organi.
  2. Teise variandina kasutan inimese fotot ja tingimuseks on see, et fotol peavad olema selgelt näha silmad ja suu. Sellisel korral vaatan pilti senikaua, kuni silmad ja suu elustuvad minu silmade ees. Nüüd on kontakt saavutatud ja ülejäänud diagnoosimine toimub nagu eelpool kirjeldatud, kuid ainult vaimusilmas.
  3. Järgmine variant on kasutada nime ja täpset sünniaega. Ennast lõdvestades ja nime kutsudes saavutan ma ühenduse selle inimese vaimkehaga ning kontsentreerudes tema fantoomkujutisele saangi tema häda põhjuse välja uurida.

Ravitsemiseks on mitu moodust:

  1. Manuaalteraapia võtted, mille abil avatakse kinni vajunud kohad selgroos.
  2. Teine meetod on niinimetatud kontaktitu massaazh, mida ka "tuule lehvitamiseks" nimetatakse. Erinevate võtetega silutakse inimese eeterkeha. Selle meetodi korral tõmmatakse osa saastunud energiat inimese kehast välja ja silutakse see uuesti tasaseks.

Kõiki võtteid eraldi kirjeldama pole mõtet hakata, läheks liiga pikale. Seda tööd saab teostada ka vahemaa tagant ja lihtsamaid vaevusi nii ka kõrvaldatakse.